Nätsune käsi ja jalavalu .

Täna avastasin et inimene on õnnelik ainult siis kui ta seda olla tahab . Isegi siis kui kõik läheb pahasti on võimalik õnnelik olla . Ja see on tõsi . Kõi sa kõnnid tävanal kurb nägu ees sest su jalad valutavad ja vastu tuleb kilkav väike laps siis on ju võimatu õnnetu olla . Juba selle lapse nägu teeb õnnelikuks mis siis et jalad valutavad , see pole enam tähtis . Näiteks täna ma istusin bussis ja seal oli niinii kohutav lõhn ja mu käsi sai kellegi nätsuga kokku . See tegi tuju päris kehvaks , aga kui ma lõpuks anne keskuse ees bussist välja astusin tuli mulle vastu väike tüdruk ja viipas käega hästi naljakalt ise öeldes: hjeeeh . Siis ma saingi aru , tuleb õnnelik olla . Ja kui siis sõitis punase autoga üks tüse mees mööda kellel oi seljas roosa valgete mummudega särk siis see lihtsalt tõi naeratuse kah , missest et käsi oli kellegi nätsuga koos ja jalad valutasid . Ma tahtsin siis õnnelik olla , ja olin . Nätsune käsi ja jalavalu ei lugenud midagi .