Taevaskoja seiklusrada.

Jaahm,ma pole ammu siin käinud. Noh,tegelikult pole mul lihtsalt millegist rääkida. Ja selliste ilusate ilmadega pole erilist arvutis istumise tuju kah .Põhiliselt kõik päevad mis ma siin pole käinud olema ma maal istunud või lihtsalt rannas . Tõsine suve tunne on juba. Kõige parem on veel see ,et ma saan koolist nädal varem ära. Meie koolis nimelt on nii ,et need kellel on neljad viied või ainult viied saavad nädal varem koolist ära. Lihtsalt nii tore . Präegu ma just tulin taevaskoja seiklusrajalt . Ma ütlen,et kõik kes käivad mingil seiklusrajal puude otsas turnimas ületavad ennast ikka täielikult. Kui sa oled kusagil üheksa meetri kõrgusel siis tekkib juba alla vaadates hirm ,aga veel mingi suht peenikese nääripeal kõndida. Suht jume,mis ? Minujaoks oli ikka tõsiselt jube. Eriti hull oli selline siksakk rada. Seal olid nagu palgid nööridega kinnitatud õhku ja sealt tuli üle minna. Kohtuav kuidas ma kartsin ,aga pärast oli hea tunne kui selle läbi tegin . Ma ei julgenud ainult viimast laskumist teha. Sest mingid kutid vehkisid all tokkidega ja mul oli tänaseks juba piisavalt hirmu ,polnud rohkem vaja. Teised kes seda laskumist ei teinud pärast kahetsesid hullult,ma küll ei kahetsenud. Ja kusjuures terve selle raja jooksul ei jäänud ma ühtegi korda rippuma. Tegelikult ültse ma olen hullult õnnelik ,et ma selle läbi teha suutsin. Hirm oli koguaeg ,aga noh elan üle. Aga nüüd ei taha pikemat aega enam kusagile kõrgemale minna.:D